Loodusel on mitu palet. Ka piltpostkaardiliku kauni fassaadi varjus käib tegelikult iga päev julm olelusvõitlus. Õiguse eest olla, elada. Selle väikese sokupoisi avastasid metsamehed pea kuu aega tagasi murdunud kuuseladva alt. Kas oli ta ema poolt mingil põhjusel hüljatud või reageerisid metsamehed lihtsalt üle, ei tea keegi. Igastahes üles ta sealt korjati ja virumaa mehe Jüri juurde kostile toodi. Et ehk oskab ta metssigu kasvatava mehena miskit ka metskitsetallega ette võtta. Jüri oli algul siiski puhta hädas. Lehmapiimaga toitmisest ei tulnud miskit välja. Siis meenus Jürile, et külanaabril on lüpsis kits. Kauge sugulase piima limpsib sokupoiss heameelega lutipudelist küll. Ja ampsab purustatud vilja peale. On igati kraps ja kepsakas. Jüri tahaks, et kitsepoiss ikka lõpuks tee metsa tagasi leiaks. Kuid kas kord juba inimestega harjunud loom metsas enam püsib?
1 kommentaar:
Ega vist!? Kahju
Aga nunnumeeter lõi küll põhja.
Postita kommentaar