Olen ise nõukaajast pärit maalaps ja omaaegsest punasest riiklikust sümboolikast iseenesestmõistetavalt lugu ei pidanud. Ei mäleta ka kedagi oma sõpradest punalipukesi lehvitamas. Ega olnud siis sellist kommetki vist. Ainult suure oktoobrirevolutsiooni aastapäeval ja võidupühal. Aga neid "pühi" meil maal suurelt ei peetud, paraadi vaatasime küll telekast kuid pigem poisilikust huvist sõjatehnika vastu.
Seda südantsoojendavam on jälgida oma laste arengut, kuidas nad on õppinud armastama oma kodumaad ja austama sinimustvalget lippu.
Meie kodu sisekujunduselementideks on kogu aeg olnud kaks väikest eesti lipukest, üks lausa ise värvilistest paberitest valmistatud. Ja suure lipu heiskamine on muutunud toiminguks, milles ka kõige väiksem kätepaar ilmtingimata osalema peab.
Väikest pildivalikut näed aga siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar