nii

Kõik siinsed fotod ja videod on autorikaitse objektid

neljapäev, 14. mai 2009

Rebaseperel hommikusöögiks metskitsetall, vol.2

















Jah, see on nüüd kindel, et poegi selles pesakonnas on kokku kolm. Eile õhtul sattusin peale, kuidas rebasemampsel kutsikatele ümburkonda tutvustas. Õigemini, metsatuur oli just lõppenud ja pesakond oli koju naasmas, kui ma ootamatult neile teepeale risti ette sattusin. Vana rebane andis häiret ja silkas metsasügavusse. Mina taandusin pesa lähistele, peas vasardamas katke onu Remuse juttudest: küllap ta tuleb mind veel vaatama! No kui mitte vaatama, siis ehk pesasse ikka!:) Tuli vaid hoolega kõrvu kikitada ja objektiiv õigesse suunda keerata-krõbelehtedega kaetud metsaalune reedab halastamatult mitte ainult liikuva inimese vaid ka rebase. Ja ega kaua oodata ei tulnudki, õige pea ilmusid metsa alt nähtavale väikesed peanupud. Pavelmarozovliku enesekindlusega alustati tormijooksu pesale. Kavalpead olid muidugi hargnenud, nii et fotojahi ohvriks langesid kõige sobivamal kursil liiklevad kutsikad. Kolmest kaks. Jõudsin teha mõned pildid ja kadunud nad olidki. Eemal puude vahel vilksatas vana rebane. Põnev on jälgida, kuidas loom vaenlast pesa juurest eemale meelitab. Näitab end korraks sulle, sunnib sind endale järgnema. Aga ei põgene ummisjalu vaid jälgib sind, hoides minimaalselt vast 300 meetrilist distantsi. Luurasime vastastikku teineteist metsas päris tükk aega, tahtsin ta korralikult ikka pildile saada. Üks hetk vaatasime teineteisega tõtt, no oma 5-10 minutit. Kauem lihtsalt ei jõudnud 300-st toru näo ees hoida. Ja rebasel oli lõpuks juba nii igav, et silm vajus kinni ... :)

2 kommentaari:

britta ütles ...

Ehhhh...on ikke armsad kyll, need väiksed röövlid:)

kristjan ütles ...

See viimane võte meeldib mulle kohe eriti.