Teokäigul edasi

Teol tagurpidikäik puudub. Seepärast liigub ta ainult edasi. Loodetavasti liigub vähemasti aeglaselt kuid visalt edasi ka Eesti majandus. Kuigi lätlasi ähvardatakse sügisest talongisüsteemiga...

Rebaseperel hommikusöögiks metskitsetall vol.3

Pidasin pausi üle nädala. No oli tegemisi, vahepeal olin kodunt ära ka. Ja ehk pole hea ka rebaseid liig tihti häirida. Las toimetavad omaette ja õpivad elutarkusi ema seltsis :) Täna hommikul kattis aga maad kaste ning mõtlesin, et viskan rebastele pilgu peale. Pesa on paraku metsavarjulises kohas, nii et pildid päikese-sillerdavas hommikukasteses rohus ringi tatsavatest rebastest jäid ära. Ja üleüldse teevad nad omi käike pesast aina kaugemale, metsas ringi kolades. Eks uudishimu ja avastamistung suurenevad võrdeliselt vanuse lisandumisega. Ilmselt saab sellest aru ka rebasemampsel, sest täna andis ta oma hakitut hoitussignaali peale minu avastamist õige pikalt ja pidevalt. Sellele vaatamata käisid rebasepoisid mitu korda pesast väljas uudistamas. Tõsi küll, kivide vahelt pisteti välja vaid pea aga reaalse ohu korral võiks ilmselt saatuslikuks saada ka selline tegevus. Ausalt öelda ei paistnud täna liigse valvsusega silma ka vana rebane ise. Nägin teda metsast pesa poole tulemas. Sättisin end valmis lootuses, et kohe-kohe ilmub ta pesa sissekäigu juurde. Aga ilmselt tuulevaikusest johtuv lõhnade puudus ja pesa lähistel lakkamatult kukkuv kägu uinutasid rebasemammi valvsuse niivõrd, et endalegi ootamatult avastasin ta järsku 5 meetri kaugusel enda selja tagant. Ta oli otsustanud lihtsalt rebaseuruks olevale kivihunnikule ringi peale teha ja nii ta minu vahetusse lähedusse sattuski. 

Unistuste töökohad-koristaja ja reisisaatja

Inimesed, tõtake-vaid täna kella 16-ni toimub Tallinna trammipargis konkurss koristajate ja reisisaatjate töökohtade täitmiseks. Ainult 400 õnnelikku saavad tööd ja palka 4350 kuni 4450 krooni kuus! 

Rebaseperel hommikusöögiks metskitsetall, vol.2

Jah, see on nüüd kindel, et poegi selles pesakonnas on kokku kolm. Eile õhtul sattusin peale, kuidas rebasemampsel kutsikatele ümburkonda tutvustas. Õigemini, metsatuur oli just lõppenud ja pesakond oli koju naasmas, kui ma ootamatult neile teepeale risti ette sattusin. Vana rebane andis häiret ja silkas metsasügavusse. Mina taandusin pesa lähistele, peas vasardamas katke onu Remuse juttudest: küllap ta tuleb mind veel vaatama! No kui mitte vaatama, siis ehk pesasse ikka!:) Tuli vaid hoolega kõrvu kikitada ja objektiiv õigesse suunda keerata-krõbelehtedega kaetud metsaalune reedab halastamatult mitte ainult liikuva inimese vaid ka rebase. Ja ega kaua oodata ei tulnudki, õige pea ilmusid metsa alt nähtavale väikesed peanupud. Pavelmarozovliku enesekindlusega alustati tormijooksu pesale. Kavalpead olid muidugi hargnenud, nii et fotojahi ohvriks langesid kõige sobivamal kursil liiklevad kutsikad. Kolmest kaks. Jõudsin teha mõned pildid ja kadunud nad olidki. Eemal puude vahel vilksatas vana rebane. Põnev on jälgida, kuidas loom vaenlast pesa juurest eemale meelitab. Näitab end korraks sulle, sunnib sind endale järgnema. Aga ei põgene ummisjalu vaid jälgib sind, hoides minimaalselt vast 300 meetrilist distantsi. Luurasime vastastikku teineteist metsas päris tükk aega, tahtsin ta korralikult ikka pildile saada. Üks hetk vaatasime teineteisega tõtt, no oma 5-10 minutit. Kauem lihtsalt ei jõudnud 300-st toru näo ees hoida. Ja rebasel oli lõpuks juba nii igav, et silm vajus kinni ... :)

Rebaseperel hommikusöögiks metskitsetall, minul lapsed kodus nälgas:)

Mul elab kodukandis üks rebane. No tegelikult on neid ju palju aga ühe kodu on mul teada. Juba mitu aastat käin kevadeti selle juures kutsikaid piilumas. Sel aastal tundub pesakonnas neid vist neli olevat. Ega ma täpselt veel ei tea. Alles täna hommikul sai neid esimest korda tõsisemalt fotokaga luuratud. Käisin luurekal lausa kaks raksu. Veerand kaheksa ajal hommikul kostus nende pesaks olevast kivihunnikust kummalisi helisid, sellist linnulikku kriuksumist. Vaarikavarte liikumine andis küll märku kivide vahel ringiukerdavatest rebasekutsikatest, kuid fotoaparaadi vaatevälja keegi ei roninud. Kolmveerandtunnisest lamamisest kangestus selg ja küllap ma mingil hetkel end liig ettevaatamatult sirutasin, igastahes  jäi korraga pesas kõik vaikseks. Olin end reetnud. Aeg surus takka, naine pidi varem tööle minema ja lapsed olid ärkamas. Seega oli paras aeg üks kiire koduskäik teha, oma olemasolust lastele teada anda. Ja kohe tagasi. Nüüd nägin rebasemammat juba kaugelt koos kutsikatega  võsa ja rohu vahel istuvat, perepildi saamiseks oli distants siiski liig pikk. Ja siis olin jälle avastatud. Vana rebane lidus metsa, pojad oma koduks olevasse kivihunnikusse. Mina aga oma pildistamispaika. Õnneks otsustasid kaks kutsikat mõneks hetkeks siiski kivihunniku otsa uudistama tulla. Nii saingi oma esimesed pildid sellest pesakonnast. Märkasin ka hommikuste kummaliste häälitsuste põhjust-kivide vahele lohistatud metskitse poega. Igati mahlakas suutäis kasvavatele rebasekutsikatele. Ühtlasi tuletas see meelde, et mu oma lapsed istuvad kodus, ilma hommikusöögita. Tegin kiirelt minekut...:)

Siga see on tore loom, ainult seagripp on igal pool

Sead jõudsid lõpuks oma tähetunni ära oodata. Kui ennem nautisid linnud ülemaailmset tähelepanu, siis nüüdseks on enim põlatud loomade edetabeli vallutanud armsad põssad. Saivad mis tahtsivad, omanimelise  gripiviiruse! Ja äramärkimise igas teises uudises. Ei tea, mida küll sead võiksid mõtelda sellest, et meie eurolaulik Sandra Nurmsalu nendenimelise haiguse peale enne eurovisooni ei mõtle? On nad pettunud? Aga ega sead igal pool ka oma maailmavallutuslike plaanidega kiidelda saa. Juudid pidavat tuliselt protesteerima  gripiepideemia just sellise nime vastu. Siga ei pidavat nende arvates piisavalt koššer loom olema. No ma ei tea-vaadaku seda pilti-on nad kunagi puhtamat ja viisakamat tegelast näinud? :) Ja iraanlased on tänu seagripile leidnud ettekäände vabastada riik ka viimastest põlu all olevatest roojastest loomadest, keda nad olid sunnitud siiani loomaaias pidama. Nii et kuulsus võib tuua ka ebameeldivaid tagajärgi. Igastahes neile, kes sealihast lugu peavad ja keda seagripp ei hirmuta, imelihtne retsept tänaseks õhtuks:

600 gr sea sisefileed

1 pakk Santa Maria mee-ja suitsumaitselist marinaadi

soola, pipart

Eemalda sisefileelt üleliigne kelme ja marineeri marinaadis vähemalt tunnike 

Prae fileed mõlemalt küljelt kuumal grillpannil 3-4 minutit. Kasuta praadimiseks õli mitte võid, või kärsatab liha ära!

Maitsesta soola ja pipraga

Pane filee 10 minutiks praeahju kuumusel 200`C

Võta filee ahjust ja keera fooliumisse 10 minutiks, et liha rahuneks.

Nüüd on hõige hetk haarata sügavkülmikust pudeli härmas viina järele, täita pits ja lõigata fileest endale sobiv tükk sakuskaks ning tunda elust mõnu!

Elagu sead!

Karavan