See on justkui Murphy seadus, et erakordsete hetkede saatus on enamjaolt salvestuda ajukäärude vahele. Sel lihtsal põhjusel, et fotoaparaati pole alati kaasas. Nii ka seekord-jalutasin Veneveres, Avijõe ääres, vana veskitammi juures-ajan telefoniga juttu-ja mida ma näen-teisel pool jõge u.15m kaugusel hüpleb mööda kive saarmas! Saadan teda pikalt pilguga, räägin oma erakordsest nägemusest telefonikaaslaselegi-saarmas ei kuule ega näe mind ja luurab häirimatult jões noori jõeforelle. Loomulikult pole mul fotoaparaati kaasas...
Naasen mõne hetke pärast fotokaga aga ei ole siis jõe ääres enam kedagi...Taamal heinamaal jalutab vaid üksik kurg.
Teen pildi siis temast, teen justkui hädapärastki:)
2 kommentaari:
Väga tuttav olukord :)
See jah selleks, et kaameraga kõndijad usku ei kaotaks. On looma ja on lindu- niipea kui kaamera koju jätad :)
Postita kommentaar