nii

Kõik siinsed fotod ja videod on autorikaitse objektid

neljapäev, 23. september 2010

Viivikonna viimased päevad



Sõitsin Viivikonda plaaniga üles otsida vanu kaevureid, inimesi, kelle nooruspõlv ja elu on selles endises kaunis kaevanduskülas möödunud. Kas on Eestis veel teist sellist küla, mille saatuseks on välja surra, hääbuda koos oma loojatega? Hetkel näib Viivikonna kõigi poolt hüljatud paigana, mille elu võib võrrelda asfaldipraost väljaturritava taimega. Läbi raskuste, lausa ebainimlikes tingimustes üritab uus põlvkond elu siin jätkata. Abi oodatakse riigilt, kellelt iganes. Pildil olev Evgeni Smirnov(32) oma pahameelt kohalike ametimeeste ja riigi vastu ei varja. Abikaasa ja 9kuuse lapsega on ta sunnitud elama tubades, mida ründab allkorruse asustamata korterites vohav majavamm ja seen. Juba mõneminutiline viibimine nende eluruumides tekitab minu hingamisteedes kummalise kuivuse tunde. Maja haldav OÜ Sirgala on aga vaid lapsetoetusest elava perekonna murede suhtes kurt. Uppuja pääsemine on siin külas uppuja enda asi. Lahkusin külast, kõrvus meeleheitel Evgeni palve-kirjutage meist, näidake inimestele, kuidas me siin elama peame, sa oled meie viimane lootus...

Kuula ja vaata SIIT:

3 kommentaari:

Karel Kravik ütles ...

Tubli ja vajalik reportaazh. "Toredaid" kohti Ida-Virumaal jätkub. Olen ise selle kandi teemasid juba mõnda aega oma blogis kajastanud: http://www.karelkravik.com/

Kaur ütles ...

Kas see pigem mitte ENAMIKU Eesti külade traagika ei ole? On muidugi ranna- ja maantee-ääred, kus on turism ja transiit. Ja on kohti, kus põllumajandus hoiab elu üleval. Aga ülejäänud?

Anonüümne ütles ...

aitäh! väga hästi tehtud lugu. idaviru hing õhkab vastu.