nii

Kõik siinsed fotod ja videod on autorikaitse objektid

neljapäev, 15. juuli 2010

Loomad elutoas vol.2



Asi läheb päris hulluks kätte ära. Eile õhtul jõudsime naisega 15 min. kodunt eemal ratastega sõita, kui helistasid lapsed-meil on rebasekutsikas toas! Oli lihtsalt lahtisest uksest sisse jalutanud, sel ajal kui nemad koos sõpradega teisel korrusel arvuti taga istusid. Elevust kui palju. Mind tegi see siiski natuke murelikuks. Otsustasin täna hommikul teha koeraga jalutuskäigu just majataguses metsatukas-seal kus need rebased tõenäoliselt pesitsevad ja kus ma tavaliselt koeraga jalutamas ei käi. Lihtsalt sellepärast, et las näevad-kuulevad-haistavad, et siin võib ka inimesi ja koeri kohata-äkki hoiab see neid vähekegi elumajadest kaugemale. Mõne aja pärast võttis koer aga jälje ja sööstis metsa. Leidsin ta ühe kuusejuurika juurest, ise poolenisti maa all käigus. Oli näha, et ta on nõutu...mõned korrad haukus ja siis tuli urust välja ja vaatas mulle segaduses näoga otsa. Et justkui oleks seal urus keegi ja samas pole ka... Kuniks peale järjekordset urgu roomamist tiris välja-surnud rebasekutsika... Välimuse järgi oli too õnnetu loom seal vedelenud küll juba mitu head päeva, koos korjusega ilmus nähtavale ka poolik, hallitav saiapäts...Ei teagi, mis talle saatuslikuks sai, ehk oli keegi ta toiduga mürgitanud...?




5 kommentaari:

yksikuitaja ütles ...

Vaesekene.

Tiit Blaat ütles ...

Selle rebasepere saatus tundub et ei ole üleüldse kõige roosilisem...Olen paar korda rebasemammat aia tagant mööda jooksmas näinud. On teine äärmiselt haleda väljanägemisega, ülikõhn, saba karvutu-ei tea kas lausa kärntõves. Loodetavasti ei saa keegi sellest mingit nakkust...

kurimuri ütles ...

Nii kurb. :( Kui ühest küljest tuleb mõelda, et looduses jäävadki nõrgemad ellu jne, siis see mürgitamise variant küll loomuliku olelusvõitluse juurde ei kuulu.

ArvoS ütles ...

Kurb

Aarne Vesi ütles ...

Tõesti kurb. Nagu neid karvakerasid suve teises pooles maanteedel veel vähe hukka saaks.
Aga ikka ütlevad kõik mu maal elavad tuttavad, et: "Oi kui palju meil siin rebaseid ja kitsi on! Igal õhtul käivad, näe seal" ja osutavad käega lähima metsatuka poole.
Lähen mina fotokaga - pole neid kuskil.