Neljapäeva(26.01) õhtu, esimene külmem talveilm ja öised miinuskraadid on toonud Akadeemia tee kodutute öömaja juurde hulgaliselt rahvast - kes kella üheksaks kohal ei ole, võib voodikohast ilma jääda.
Külastasin kahte õige eriilmelist kodutute öömaja: kesklinnast paarikümne minuti bussisõidu kaugusel paneelmajade vahel asuvat Akadeemia tee öömaja ning linnasüdamele lähemal olevat Merelahe öömaja. Nii nagu on erinevad öömajad, on erinevad ka inimesed, kes neis käivad; mõlemal kohal on oma "püsikliendid". Kohtab nii torisevaid pudelikorjajaid kui pealtnäha täiesti tavalist elu elavaid inimesi, kelle välimuses ei reeda miski, et tegu võiks olla kodutuga. Kuid nii mõnelegi fotole on aga raske pildiallkirja kirjutada - mida saakski öelda lisaks pildile, kus triiksärgis mees asetab voodiservale õhtuseks lugemiseks paki ajakirju, voodi kõrvale maha asetab lisaks jalanõudele ka oma jalaproteesi...
Merelahe öömaja: moodne elamine, tursked turvamehed ning kindel kord
Merelahe tee ööbimispaiga asukate kontingent on kirev: siia tulevadki ööseks nii paadialused kui ka täiesti viisakalt riides, hoolitsetud väljanägemisega nooremad mehed, kellel on kas tööots või isegi kindlam töökoht, kuid väike palk omaette elamist muretseda ei võimalda. Ka kohtab siin kasukas kõrgetel kontsadel tippivat prouat, kes otsustab pärast ruumides ekslemist öömajale mitte jääda. Pikajuukseliselt, nokamütsi ja korralikult pügatud habemega hallipäiselt härralt saab fotograaf aga kiirelt tööpakkumise – tulla pildistama tema sõpru ja tuttavaid. Rahas ei pidavat küsimus olema.
Merelahe elanikud hindavad kohta kui puhast ja moodsat; pealegi on siin tugev kord – valvurid on füüsiliselt tugevad ja enesekindlad mehed. Ruumides puudub hais: tõsi, valvurid räägivad, et pigem selle pärast, et nad tuulutavad tube kõvasti.
Kõik, mis kodututel on kaasas, pakitakse ööseks mustadesse kilekottidesse. Kuna kodutud peavad kõike, mis neil on, endaga igapäevaselt kaasas kandma, on mõnel asju päris palju.
Öömaja köök on lisaks söögitegemisele ka seltskondliku kogunemise kohaks. Siin arutakse läbi päevasündmused, kirutakse lahjat suppi ning küsitakse nagu muuseas fotograafilt laenuks ka üks euro.
Õhtusöök Merelahe öömajas. Daam punases puikleb algul pildistamisele vastu kui hiljem ei tee enam fotoaparaadist väljagi. Mine sa nüüd võta, kas mõtles tõsiselt või oli see lihtsalt naiselik kapriis? Igaks juhuks udustan siiski proua näo. Esiplaanil oleval noormees jõuab mõne hetkega fotograafile välja tulistada pool oma eluloost, unustamata samas elegantselt jutu sisse põimida ka tagasihoidliku soovi ühe euro omandamiseks.
Akadeemia tee öömaja – veidi räämas aga hubane
Magamine "oma" voodis on aga kindlasti see, mis meelitab päeval oma tegemisi liikunud inimesed kesklinnast paarikümne minuti bussisõidu kaugusel asuvasse Akadeemia tee öömajja. Siniste metallnaridega täidetud toas täituvad kohad pärast öömaja avamist kiiresti.
Tõsi, olmetingimused on siin väga viletsad, ometi hindavad paljud seda kohta kui hubast ja kodust ööbimispaika. Elatakse küll pead-jalad koos suurtes tubades aga igaühel on vähemalt voodi, mitte ei pea põrandal mattidel magama nagu Merilahe teel. Kodutute hulgas on muidugi palju neid, kellele üleüldse midagi ei meeldi - nemad nurisevad ka öömajas pakutad tasuta tee üle, pidi vesine olema. Siin, Akadeemia teel ööbib ka palju vanglataustaga inimesi.
Murelikud: Ukse taga suitsu pahvivad mehed teavad rääkida, et maja varsti remontima hakatakse. Kuhu siis minna?
