Justkui kanad õrrel

Ma ei tea, kas ainult mulle tundub nii, et tervet eestimaad on sel aastal tabanud kureuputus?

Nõrganärvilistele ei soovita

Palju toredaid inimesi ei kohta mitte ainult Lasnamäel. Ehk toredamadki elavad hoopis Läti piiri lähistel, Vastse-Roosa külas. Pildil malbe paar Metsavenna talu simmanilt:)

Nuditud salapära

Mnjah...Vaatasin puhkuse ajal n.ö värskelt (no nüüd küll juba aasta tagasi) avatud Piusa koopad üle. Ei noh, tõesti ühke euronormidele vastav sissepääs, "ülekrohvitud" võlvid-ikka selleks, et miski inimestele kaela ei sajaks. Ja paarkümmend meetrit kõndimismaad edasipääsu piiravate aedadeni. Arusaadav, et koobas muutus inimestele ohtlikuks aga et sissepääsu sinna niivõrd piirati, ei oleks uskunudki. Õnnelikud on need, kes jõudsid koobaste salapära enne nende sulgemist nautida. Mina nende seas. Muidu oleks jäänud tegemata ka see pilt.

Nii nad kasvavad

Puhkasin elus esimest korda 3 nädalat ühtejutti! Oli päris viljakas periood, sai eesti autoga pea risti-põiki läbi sõidetud, käidud nii Seto-kui Virumaal, purjetatud ümber Hiiumaa, Peipsi ääres sibulat ja kurki-tomatit ostetud, Saaremaal veespordiga tegeletud, folgitatud Viljandis, koeraga Soomes peika juures käidud... Fotoaparaadi katsusin kui vähegi sai, fotokotti jätta. Kui puhkus siis puhkus. Vaid oma lapsi sai pildistatud. Kasvavad teised nii kiiresti, suurem läheb juba sügisel kooli. Muidu on teised just sellises eas, kus omavahelist nagistamist tuleb pea iga päev ja kordades ette. Tegelikult toredad koer-poisid mõlemad. Nagu me kõik omal ajal...

Pildil siis Kaspar ja Oliver, Võrumaa, Kaagu

Lahingusse halva ilma vastu

Just hakkas akna taga ragistama. Taevased väed paugutavad suurtükkidest.  Ribikardinatetagune sisehoov on muutunud veelgi pimedamaks kui tavaliselt. Ilm hirmutab. Ja ähvardab. Eesliinil on rünnakule asunud jalavägi. Esimesed tönsakad vihmapiisavad puurivad täishooga maad. Küllap lõhestavad taevast kusagil ka välgunooled. Seda ma oma töölaua tagant ei näe. Siin olen turvatud. Kuigi-kui maru jätkub, tuleks ka võitlusesse tormata, statiivi ja fotokaga. Esialgu korraldan maru vastu küberrünnaku. Päike vs. torm. Tundub, et vihmahoog annabki juba järele. Kahju tegelikult et mees-mehe vastu lahing hetkel ära jääb. Aga äikesevihmade oht lähipäevadel püsib. Lahinguväljal näeme!

Silmakirjalikkus

Majakõrgustest valimisreklaamidest oleme pääsenud. Nende asemel troonivad nüüd kommertsreklaamid, sest teadupärast loodus tühja kohta ei salli. Mõned reklaamid kutsuvad meid säästma, kokku hoidma, nende teostuse suurejoonelisus annab aga paradoksaalsel kombel just vastupidise signaali. Raiska, larista, ära hoia vahendeid kokku! Samas peab keegi  kõige selle ju kinni maksma. Äkki sina?

Parim valvur

...võib olla ka kass! Vähemalt selles kodutute poolt hõivatud elamises.

Sa haara kinni mu käest...

Tantsupeo proovide teine päev.

Igipõline vastasseis

 

Kivisel mererannikul jalutades peab nüüd ettevaatlik olema. Esiteks võib kividele komistades kukkuda:) Hulga ehmatavam on aga tiirude rünnaku alla sattuda. Neil suurtel rännumeestel on nimelt praegu haudeaeg ja kamikadzeliku ennastsalgavusega aetakse pesa lähistelt minema nii kahejalgsed kui ka õhus tiirutavad elupõlised vaenlased hõbekajakad.

Hüljatud?

Loodusel on mitu palet. Ka piltpostkaardiliku kauni fassaadi varjus käib tegelikult iga päev julm olelusvõitlus. Õiguse eest olla, elada. Selle väikese sokupoisi avastasid metsamehed pea kuu aega tagasi murdunud kuuseladva alt. Kas oli ta ema poolt mingil põhjusel hüljatud või reageerisid metsamehed lihtsalt üle, ei tea keegi. Igastahes üles ta sealt korjati ja virumaa mehe Jüri  juurde kostile toodi. Et ehk oskab ta metssigu kasvatava mehena miskit ka metskitsetallega ette võtta. Jüri oli algul siiski puhta hädas. Lehmapiimaga toitmisest ei tulnud miskit välja. Siis meenus Jürile, et külanaabril on lüpsis kits. Kauge sugulase piima limpsib sokupoiss heameelega lutipudelist küll. Ja ampsab purustatud vilja peale. On igati kraps ja kepsakas. Jüri tahaks, et kitsepoiss ikka lõpuks tee metsa tagasi leiaks. Kuid kas kord juba inimestega harjunud loom metsas enam püsib?